Teatrifestival ja eelvoorud

Sellel aastal toimub juba IV korda Alasniidu Lasteaia Teatrifestival. Emakeele nädala raames toimusid lasteaias teatrifestivali eelvoorud. Kuna meie lasteaia aasta põhieesmärk on väärtuste kasvatamisel, siis oli igasse etendusse põimitud  erinevaid väärtuseid. 

Vähemal või rohkemal määral, sai iga laps võimaluse  esineda terve lasteaia ees. Sellel aastal oli meil esimest korda kavas muusikal „Pöial-Liisi“, mille esitasid andekad Kassikäpa lapsed. Samuti olid esimest korda laval meie lasteaia muukeelsed keelekümblejad etendusega „Tare-tareke“. Meie rühma omaloominguline etendus „Kadunud loomad“ oli kõige liikuvam ja lõbusam ning pälvis tiitli „Parim tantsuline“ etendus.  

Kassikäpp- Parim muusikaline etendus

Hiirehernes- Parimad maskid

Nurmenukk- Kõige rõõmsam etendus

Pääsusilm-Parim tantsuline etendus

Luigelill ja Kukesaba- Kõige väärtuste rohkem etendus

Karukell- Omaloomingulisem etendus

Keelekümblus- Uustulijad

Kuldking- Kõige isamaalisem etendus

Peale igat etendust arutasime lastega nähtu üle: mis meelde jäi? kes olid tegelased? mis meeldis/ ei meeldinud? millised väärtused olid esindatud? jne. Seejärel joonistas iga laps etendusest ühe tegelase  paberile, lõikas selle välja ja kleepis  A3 paberile nö. tutvustavaks plakatiks, millega igal õhtul omakorda tutvusid ka lapsevanemad. 

Lemmiktegelase joonistamine

Kirjuta midagi sellest etendusest

ja kindast sai president

Peale viimast etendust sai iga laps öelda, milline etendus võiks esindada meie lasteaeda 28.veebruaril toimuval Alasniidu Teatrifestivalil  (lisades ka miks talle see meeldis)

Meie laste lemmik on "Pöial-Liisi"

EV 100

Meie majas on traditsioon, et lõpurühmad aitavad korraldada Eesti Vabariigi pidulikku aktust. Eelmise lõpurühmaga 2015 aastal toimusid Vabariigi aastapäeva raames valimised ja aktusel toimus pidulik vastuvõtt.Sellega saab tutvuda SIIT

Ka sellel aastal otsustasime, et teeme Alasniidu Laste Vabariigi valimised ja aktuse asemel toimub pidulik lasteaia presidendi vastuvõtt.

Meie töökas meeskond.

Mõeldud -tehtud. Veebruari alguseks tõid lapsed, kes soovisid valimistel osaleda valimisplakati lasteaeda mille valmimisele aitasid kaasa lapsevanemad.
Valimisplakatid pandi üles koridori ja need said külge numbri ning  kõigil oli võimalus nendega tutvuda.




Iga rühm osales kandidaatitde valimistel koos õpetajaga ja samuti käis laps koos oma vanemaga veel kord oma lemmiku poolt hääli andmas.
Nädal enne pidulikku aktust lugesime hääled kokku ja kuulutasime välja presidendi ja ministrid.

23.veebruar, EV Sünnipäev.

Presidendipaari saabumine.

Iga rühm oli teinud eeltööd ja lapsed kirja pannud enda tuleviku ameti. Presidendipaar ootas saalis ja mina, kui konferansjee, tutvustasin saabuvaid külalisi.

Toimus kätlemistseremoonia. 

Seejärel said kõik ministrid diplomi ja kõik kandidaadid tänukirjad.

Laulsime hümni ja laulu "Tahan saada presidendiks"

Alasniidu Laste Vabariigi president Heliis  pidas kõne, mis ei jäänud grammigi alla päris riigipeade kõnedele.

Presidendi sõnavõtt

Peale ametliku osa toimus pidulik kontsert laulude ja luuletustega.

 Peo lõpetas "Ukuaru valss" ja tuju aitas üleval hoida "Kaera-Jaan"

Rühmas katsime lastele piduliku lõunalaua.

PALJU ÕNNE ARMAS EESTI!

Koolimäng

Koolieeliku arengu hindamine toimub meie majas mänguliste võtete abil  “Koolivalmidusmängu” põhjal.
Koolivalmidusmäng on  erinevate mänguliste ülesannete ja tegevuste komplekt, mille läbimine näitab:

 1)lapse kognitiivset arengut: sõnavara, sõnalisest juhisest arusaamist, lugemise algoskust, mälu, arusaamist matemaatilistest mõistetest (geomeetrilised kujundid), joonistamis- ja kirjutamisoskust, kohamõisteid ja orienteerumist, võrdlemisoskust, üldistamisoskust
2)lapse sotsiaal-emotsionaalset arengut: iseendaga toimetulekut, koostöö tegemise oskust, käitumisreeglite tundmist, kohanemist uue keskkonnaga, tähelepanu ja keskendumisvõimet, korraldustest arusaamist ja oskust nende järgi tegutseda, reageerimiskiirust
 “Koolivalmidusmäng” läbiviimine on  kavandatud meil  ühele päevale kogu rühmaga. Mängulised ülesanded ja tegevused viiakse läbi kogu maja peal, st. lasteaia erinevates ruumides. Sellel aastal olid kasutusel metoodika kabinet, milles asus kodu, õppealajuhata kabinetis oli postkontor,  õpetajate puhkeruumis oli pood, koridoris vahemäng „Prügisorteerimine“, saalis oli spordi ala, eripedagoogi toas elas meil vanaema ja , tegevusterapeudi tuba kasutasime kunstitoana.
 Mängulisi võtteid laste koolivalmiduse hindamiseks viiakse läbi õppeaasta lõpus, enne arenguvestluseid lastevanematega.
“Koolivalmidusmängu” rakendatakse tervikuna või kombineerituna teiste hindamistegevustega, nt. lapse arengu hindamine.
Arengu jälgimise mäng (K.Kibrits, J. Rebane, R.Varik, Ilo, 2010) alusel.

Meie lapsed mängisid koolivalmidusmängu 05.märtsil

Meie koolivalmidusmängus on kuus erinevat ülesannet: laps saadetakse "Kodust" teele vanaema juurde ja selleks peab ta  kõigepealt käima postkontoris, kus ta saab vanaemalt kirja ja ülesande poest osta vajalikud toiduained. Teele satub prügihunnik, mis poe juures maas ja ülesanne on prügi sorteerida õigetesse konteineritesse. Enne vanaema juurde jõudmist peab laps jõudma veel trenni  ja kunstinäitusele. Vanaema juures peab laps aitama vanaemal aia korda teha (sorteerimine köögi-, puu-, juurviljad.) ja koos vaatavad vanaema pildialbumit, kus on erinevate emotsioonidega pildid.

Laps sai kodust kaasa kaardi mille teisel küljel oli poenimekiri

Kuidas läks.

Mäng on iseenesest põnev ja lastele väga meeldis.

Kui esialgu tundus, et lapsi "kodust "ära saates tekkis lastes väike ärevus, siis mängu lõppedes teatati, et teeme homme jälle. Üks laps seletas mängu emale täpselt lahti, mida ja kuidas ta midagi tegi ning palus emal  selline mäng ka kodus teha.

Pildivalik esimeses kohas tekitas lastes palju segadust, sest suve ja kevade pilt olid väga sarnased. Samas oli see arutlemiseks väga hea, sest lapsed põhjendasid oma valikuid väga huvitavalt. Mõni vaatas pildil inimeste seljas olevat riietust, mõni aga tegevuse järgi, mõni laps looduse järgi.

Talvepildi kohta sai küsida "mis on valesti" ja päris paljud lapsed nägid kohe ära, et lapsed pildil kelgutavad sõidutee ääres. Inimesed kõnnivad keset sõiduteed ja autod on teinud avarii.

Kahel lapsel oli kevad ja sügis täiesti sassis. 

Lastele õige raskem osa oli nimetada 12 kuud, kõik teadsid mis kuu on praegu aga teised vajavad meil kindlasti veel kinnistamist. Lõpuks pidid lapsed leidma ilmale vastavad riided ja said edasi postkontorit otsima minna. Uue koha leidmiseks pidi laps ukse juures silte kokku lugema.

Postkontoris ei teadnud kaks last oma kodust aadressi- ühel lapsel  ilmselt ärevusest ja teisel on aadressiga segadus (Järvekalda, Harkujärve- no läheb risti). Postkontori uksel oli silt POST ja seetõttu ühel lapsel tekkis segadus, sest seal polnud ju kirjas postkontor.

Poes kasutasid mõned lapsed spikrit kuid suurem osa lastest suutis poe ostunimekirja meelde jätta (me mängime tihti enne lõunasööki tähelepanu mängu" Vanaema käis poes ja ostis.....") 

Poes oli poemüüja unustanud koju prillid ja laps pidi kauba ise riiulilt üles leidma ja ütlema kohamõisteid kasutades, kus see toiduaine asub. Hinnad arvutati kokku (kasutati nii liitmis-kui lahutamistehet) ja maksti postkontorist vanaema kirjast saadud rahaga.

Vahepeal sattuti aga prügihunniku juurde, kus lapsed pidid rääkima, miks prügi ei tohiks maha visata ja kuidas ning miks peab prügi sorteerima. 

Saalis oli ette valmsitatud takistusrada, kus lapsed  pidid ühekordse ütlemise peale  ülesande meelde jätma ja sooritama erinevaid ülesandeid. Harjutamist vajab veel hüpitsaga hüppamine.

Kunstisaalis pidid lapsed geomeetrilistest kujunditest pildi laduma, värve järjestama (mõned lapsed järjestasid numbrite aseme näiteks esimese hooga vikerkaarevärve!) ja  värve segama.

Minu arvates oli see väga hästi õnnestunud tuba, kõik läks hästi loogiliselt aga lastele võibolla natuke liiga lihtne. Sinna võiks ülesannetele raskusastmeid juurde mõelda.

Lõpuks jõudsid lapsed vanaema juurde, kus vanaemal oli juhtunud suur segadus ja kõik köögiviljad olid segamini läinud. Lapse ülesanne oli sorteerida puu-, juur ja aedviljad eraldi. Seejärel istusid nad vanaemaga albumit vaatama ja laps rääkis milliseid tundeid pildid talle tekitavad, mida ta näeb.

Mäng kujunes hästi pikaks, meil oli 21 last, alustasime kell 9 ja viimased lapsed  lõpetasid kell  13.

Ühel lapsel kulus 1 kohas keskmiselt 10 minutit. Seega u. tunniga olid kõik käidud. 

Olime paarilisega mõlemad tööl  ja jagasime omavahel "Ema rolli", et lapsi kodust teele saata.

Tegevused

Tööplaanid

Meie lasteaias on kasutusel digipäevik ELIIS.ee keskkonnas, kuhu koostame ka kuuplaani. Igal lapsevanemal on juurdepääs oma rühma ELIISI keskkonnale, seega puudub otsene vajadus kuuplaani väljaprintimiseks. Iga kuu viimasel päeval räägime lastega, mis eelnevast kuust meelde on jäänud, mis meeldis ja mida võiks veel uurida. Samuti arutame mida uuel kuul võiks õppida ja mida antud teemast tahaksid lapsed teada. Paneme teemad kirja ja selle alusel koostame paarilisega uue kuuplaani. Kuna tegemist on projektiõppega, siis kirjutame kuuplaani ainult eesmärgid, jättes lahiseks metoodika, kuidas me selle eesmärgi saavutame. Tihti mõtlevad lapsed ise kuidas nad soovivad teatud eesmärki täita, eriti käeliste tegevuste osas, näiteks: Rebib, lõikab paberist ribasid ja kujundeid ning kleebib need sõltuvalt töö olemusest - ehk siis laps rebis ribad ja kattis sellega paberile joonistatud maja joonise.

Projektiõpe annab meile võimaluse muuta teemasid ja lähtuda laste soovidest ning nende olemasolevatest teadmistest. Teeme tegelikult rühmas rohkem kui kuuplaanis kirjas kuid samas saame alati kuuplaani muuta.  

Päevaplaan

Meie lasteaial on kindlaks määratud päevaplaan:

7.00 - 8.30 Laste vastuvõtmine, vabategevus, individuaalne töö

8.30 - 9.00 Hommikusöök

9.15 - 12.30 Õppe-kasvatustegevused, õuetegevused

12.30 - 13.00 Lõunasöök

13.00- 15.00 Puhketund

15.00 - 16.00 Äratus, riietumine ja mängimine

16.00 - 16.30 Õhtuoode

16.30 – 19.00 Valiktegevused, individuaalne töö,

mängud toas ja õues, laste kojuminek

Üks täiesti (eba)tavaline päev

Hommik algab varakult vabamänguga. Kuna tegu on koolieelikutega, siis nad mängivad heameelega arendavaid lauamänge.

Hommikune kabematš

Hommikul saab laps valida, kas ta sööb ainult võileiba või ainult piimasuppi või hoopis mõlemat. Käeulatuses on ka terviseamps.

Õppetegevused algavad traditsiooniliselt hommikuringis, kus me meenutame eelmise päeva tegevusi. Samas on see ka koht, kus laps saab rääkida enda rõõmudest ja muredest. Jälgin kindlasti, et kõik soovijad saaksid rääkida. Hommikuringis arutame läbi käesoleva päeva eesmärgid ja tegevuste järjekorra.  

Praegu on rühmas 6-7 aastased ehk siis koolieelikud ning seega on vaja lapsed kooliks ette valmistada. Nii ongi meil 1x nädalas Emakeele kooliks ettevalmistus, milles me tegeleme lugemisega ja kirjutamisega. Jälgin alati, et töid oleks mitme raskusastmega, nii ei teki lapsel tunnet, et ta ei saa hakkama.

Etteütlust peab hoolega kuulama

Jälgin, et töid oleks mitmes raskusastmes

Täna on meil külas lasteteater Lepatriinu etendusega „Ma ei mängi sinuga“. Etendus kiusamisest, kadetsemisest, narrimisest, teiste mänguasjade lõhkumisest ja sellest kui inetu on selline käitumine. Lõpuks võidab ikkagi headus ja viisakas ning sõbralik käitumine.

Tavapäraselt järgneb analüüs, kes mida nägi, mis oli etenduse mõte ja mis jäi eriti hästi meelde? Ja jälle saab iga laps võimaluse rääkida.

Jaanuaris oli meie kuuteemaks „Koos Euroopas“. Iga laps valis endale ühe euroopa riigi, tegi sellest tutvustava posteri ja tutvustas riiki kaaslastele.

Tanel tutvustab Küprost

Järgneb lühifilm Youtube`is "10 kohta mida külastada Küprosel"

Küprosel on palju kauneid kirikuid ja katedraale. Tänaseks käeliseks tegevuseks valisid lapsed  katedraali joonistamise ja mina omalt poolt pakkusin neile ühe töö veel. Seda saavad lapsed teada õhtul, kuid nüüd õue .

Me käime iga ilmaga õues ja kuna sellel aastal andis lund oodata, siis kelgumägi on kõigi lemmik.

Enne õhtuoodet tegime kunstitegevust edasi. Laps rebis paberist pisikesed tükikesed ja kattis nendega oma töö nagu mosaiikpildi. Lastel on alati võimalus valida, kus nad soovivad meisterdusi teha ning väga harva teevad nad seda laua ääres.

Peale õhtusööki on lastel kuni vanemate tulekuni vabamängu aeg, mille käigus tekkivad sõprussuhted, arenevad loovus ja suhtlemisoskus.

Selle päeva eesmärgid olid:

Keel ja kõne/mina ja keskkond-Küpros

•laps oskab nimetab teisi rahvusi ja keeli, kombeid ja traditsioone

•laps oskab nimetada Küprose tähtsamaid rahvuslikke sümboleid (loom, lind, lill, lipp jm)

•laps kirjeldab ja jutustab kodus ettevalmistatud Euroopa riiki

•laps täpsustab jutustamise ajal ja parandab oma teksti

Emakeel- teater "Ma ei mängi sinuga

*laps vaatab etendust

*laps jutustab nähtu nähtust ja leiab etendusest enda jaoks olulisema

Kunsti õpetus- Püha Lazaruse kirik Küprosel

* laps teeb rebimistehnikas töö

Kokkuvõte. 

Lapsel oli kodune ülesanne hästi ettevalmistatud, ta oli teadlik selle maa sümboolikast ja kommetest. Oskas ja julges kaaslaste ees esineda ja enda teadmisi teisega jagada ja kaaslaste tekkinud küsimustele hästi vastata. Laps minu abi ja toetus Küprose tutvustamisel ei vajanud.

Etendus lastele väga meeldis, kõik leidsid sellest endale olulise ja oskasid selle ka välja tuua ning põhjendada, miks see oli oluline. 




Leivategu

Oktoobrikuise leivanädala raames toimub meil rühmas erinevate kaubanduses leiduvate leibade degusteerimine ja hindamine. Seekord otsustasime lisada valikusse ka omaküpsetatud leiva. Eelmise päeva õhtul tegime leiva pojakese valmis ja asetasime rühmaruumi kõige soojemasse kohta kasvama. Peale hommikusööki ja korralikku kätepesu hakkasimegi leiba tegema. Kõigepealt segasime taignasse vajalikud maitseained ja jahu ning  hakkisime suitsupeekonit ja juustu, mis samuti leidsid tee leiva sisse. Leivatainast tuleb segada nii, et otsaesine higine, siis tuleb leib õhuline (vanaema tarkus). Nüüd veel märgid leivale ja ahju küpsema. Teiste õpetajate, lapsevanemate ja meie endi pimedegusteerimise, võitis ülekaalukalt  meie peekoni-juustu leib.

Leivapojuke on kerkinudning ta mullitab ja tal on huvitav lõhn

Segame nii, et laup higine.

Hakkimine ei olegi nii lihtne töö.

Märgid leivale

ja ahju küpsema.

Peekoni-juustu leib kannab numbrit 6

Sellesse tegevusse olid lõimitud mina ja keskkond (suhtlemine kaaslasega, meeskonnatöö jm),   keel ja kõne (kuidas tehakse leiba? millest tehakse leib? mida veel võib leiva sisse panna? jm) matemaatika( erinevate toiduainete mõõtmine etteantud mõõduga, toiduaine lõikamine väikesteks tükkideks, loendamine ) ning kasutust leidsid kõik viis meelt.

Matemaatika läbi kunsti

Tihti teen lastele matemaatikat, nii et nad ise seda ei teagi. Oktoobrikuu teemaks oli meil džungel ja tutvustust vajas kilpkonn. Igal teisipäeval tegeleme matemaatikaga ja lapsed on sellega harjunud. Ühel toreda päeva hommikuringis, rääkisin lastele enda väljamõeldud loo väikesest kilpkonnast, kes pidi peale koorumist merre jõudma. Jutu ilmestamiseks  voolisin jutustuse ajal plastiliinist geomeetrilisi kujundid  kera, kuubi ja risttahuka. See järel jutustasid lapsed minu loo omasõnadega ümber, kuid illustreerimiseks kasutasin seekord ringi, ristkülikut ja ruutu. Paigutasin geomeetrilised kujundid nii, et tekiks kilpkonn. Lastel tekkis suur soov ka ise selline valmis meisterdada. Pärsat küsis üks nutikas poiss"Aga kas me täna matemaatikat ei teegi?" Vastasin talle, et see oligi matemaatika ja me õppisime täna geomeetrilisi kujundeid. Dzungli teema kokkuvõtet näeb SIIT

Selle päeva eesmärgid olid:
*Keel ja kõne- laps tutvub dzungils elava loomaga (kilpkonn); laps saab teada, kuidas kulgeb kilpkonna elu (munast-merre)
*Matemaatika- laps tunneb geomeetrilisu kujundeid ring, ruut ja ristkülik
*Kunstiõpetus-laps lõikab kääridega ristkülikust ruute; laps koostab mustrirütmi ladudes ruute vaheldumisi; laps liimib korrektselt.