Tegevused

Tööplaanid

Meie lasteaias on kasutusel digipäevik ELIIS.ee keskkonnas, kuhu koostame ka kuuplaani. Igal lapsevanemal on juurdepääs oma rühma ELIISI keskkonnale, seega puudub otsene vajadus kuuplaani väljaprintimiseks. Iga kuu viimasel päeval räägime lastega, mis eelnevast kuust meelde on jäänud, mis meeldis ja mida võiks veel uurida. Samuti arutame mida uuel kuul võiks õppida ja mida antud teemast tahaksid lapsed teada. Paneme teemad kirja ja selle alusel koostame paarilisega uue kuuplaani. Kuna tegemist on projektiõppega, siis kirjutame kuuplaani ainult eesmärgid, jättes lahiseks metoodika, kuidas me selle eesmärgi saavutame. Tihti mõtlevad lapsed ise kuidas nad soovivad teatud eesmärki täita, eriti käeliste tegevuste osas, näiteks: Rebib, lõikab paberist ribasid ja kujundeid ning kleebib need sõltuvalt töö olemusest - ehk siis laps rebis ribad ja kattis sellega paberile joonistatud maja joonise.

Projektiõpe annab meile võimaluse muuta teemasid ja lähtuda laste soovidest ning nende olemasolevatest teadmistest. Teeme tegelikult rühmas rohkem kui kuuplaanis kirjas kuid samas saame alati kuuplaani muuta.  

Päevaplaan

Meie lasteaial on kindlaks määratud päevaplaan:

7.00 - 8.30 Laste vastuvõtmine, vabategevus, individuaalne töö

8.30 - 9.00 Hommikusöök

9.15 - 12.30 Õppe-kasvatustegevused, õuetegevused

12.30 - 13.00 Lõunasöök

13.00- 15.00 Puhketund

15.00 - 16.00 Äratus, riietumine ja mängimine

16.00 - 16.30 Õhtuoode

16.30 – 19.00 Valiktegevused, individuaalne töö,

mängud toas ja õues, laste kojuminek

Üks täiesti (eba)tavaline päev

Hommik algab varakult vabamänguga. Kuna tegu on koolieelikutega, siis nad mängivad heameelega arendavaid lauamänge.

Hommikune kabematš

Hommikul saab laps valida, kas ta sööb ainult võileiba või ainult piimasuppi või hoopis mõlemat. Käeulatuses on ka terviseamps.

Õppetegevused algavad traditsiooniliselt hommikuringis, kus me meenutame eelmise päeva tegevusi. Samas on see ka koht, kus laps saab rääkida enda rõõmudest ja muredest. Jälgin kindlasti, et kõik soovijad saaksid rääkida. Hommikuringis arutame läbi käesoleva päeva eesmärgid ja tegevuste järjekorra.  

Praegu on rühmas 6-7 aastased ehk siis koolieelikud ning seega on vaja lapsed kooliks ette valmistada. Nii ongi meil 1x nädalas Emakeele kooliks ettevalmistus, milles me tegeleme lugemisega ja kirjutamisega. Jälgin alati, et töid oleks mitme raskusastmega, nii ei teki lapsel tunnet, et ta ei saa hakkama.

Etteütlust peab hoolega kuulama

Jälgin, et töid oleks mitmes raskusastmes

Täna on meil külas lasteteater Lepatriinu etendusega „Ma ei mängi sinuga“. Etendus kiusamisest, kadetsemisest, narrimisest, teiste mänguasjade lõhkumisest ja sellest kui inetu on selline käitumine. Lõpuks võidab ikkagi headus ja viisakas ning sõbralik käitumine.

Tavapäraselt järgneb analüüs, kes mida nägi, mis oli etenduse mõte ja mis jäi eriti hästi meelde? Ja jälle saab iga laps võimaluse rääkida.

Jaanuaris oli meie kuuteemaks „Koos Euroopas“. Iga laps valis endale ühe euroopa riigi, tegi sellest tutvustava posteri ja tutvustas riiki kaaslastele.

Tanel tutvustab Küprost

Järgneb lühifilm Youtube`is "10 kohta mida külastada Küprosel"

Küprosel on palju kauneid kirikuid ja katedraale. Tänaseks käeliseks tegevuseks valisid lapsed  katedraali joonistamise ja mina omalt poolt pakkusin neile ühe töö veel. Seda saavad lapsed teada õhtul, kuid nüüd õue .

Me käime iga ilmaga õues ja kuna sellel aastal andis lund oodata, siis kelgumägi on kõigi lemmik.

Enne õhtuoodet tegime kunstitegevust edasi. Laps rebis paberist pisikesed tükikesed ja kattis nendega oma töö nagu mosaiikpildi. Lastel on alati võimalus valida, kus nad soovivad meisterdusi teha ning väga harva teevad nad seda laua ääres.

Peale õhtusööki on lastel kuni vanemate tulekuni vabamängu aeg, mille käigus tekkivad sõprussuhted, arenevad loovus ja suhtlemisoskus.

Selle päeva eesmärgid olid:

Keel ja kõne/mina ja keskkond-Küpros

•laps oskab nimetab teisi rahvusi ja keeli, kombeid ja traditsioone

•laps oskab nimetada Küprose tähtsamaid rahvuslikke sümboleid (loom, lind, lill, lipp jm)

•laps kirjeldab ja jutustab kodus ettevalmistatud Euroopa riiki

•laps täpsustab jutustamise ajal ja parandab oma teksti

Emakeel- teater "Ma ei mängi sinuga

*laps vaatab etendust

*laps jutustab nähtu nähtust ja leiab etendusest enda jaoks olulisema

Kunsti õpetus- Püha Lazaruse kirik Küprosel

* laps teeb rebimistehnikas töö

Kokkuvõte. 

Lapsel oli kodune ülesanne hästi ettevalmistatud, ta oli teadlik selle maa sümboolikast ja kommetest. Oskas ja julges kaaslaste ees esineda ja enda teadmisi teisega jagada ja kaaslaste tekkinud küsimustele hästi vastata. Laps minu abi ja toetus Küprose tutvustamisel ei vajanud.

Etendus lastele väga meeldis, kõik leidsid sellest endale olulise ja oskasid selle ka välja tuua ning põhjendada, miks see oli oluline. 




Leivategu

Oktoobrikuise leivanädala raames toimub meil rühmas erinevate kaubanduses leiduvate leibade degusteerimine ja hindamine. Seekord otsustasime lisada valikusse ka omaküpsetatud leiva. Eelmise päeva õhtul tegime leiva pojakese valmis ja asetasime rühmaruumi kõige soojemasse kohta kasvama. Peale hommikusööki ja korralikku kätepesu hakkasimegi leiba tegema. Kõigepealt segasime taignasse vajalikud maitseained ja jahu ning  hakkisime suitsupeekonit ja juustu, mis samuti leidsid tee leiva sisse. Leivatainast tuleb segada nii, et otsaesine higine, siis tuleb leib õhuline (vanaema tarkus). Nüüd veel märgid leivale ja ahju küpsema. Teiste õpetajate, lapsevanemate ja meie endi pimedegusteerimise, võitis ülekaalukalt  meie peekoni-juustu leib.

Leivapojuke on kerkinudning ta mullitab ja tal on huvitav lõhn

Segame nii, et laup higine.

Hakkimine ei olegi nii lihtne töö.

Märgid leivale

ja ahju küpsema.

Peekoni-juustu leib kannab numbrit 6

Sellesse tegevusse olid lõimitud mina ja keskkond (suhtlemine kaaslasega, meeskonnatöö jm),   keel ja kõne (kuidas tehakse leiba? millest tehakse leib? mida veel võib leiva sisse panna? jm) matemaatika( erinevate toiduainete mõõtmine etteantud mõõduga, toiduaine lõikamine väikesteks tükkideks, loendamine ) ning kasutust leidsid kõik viis meelt.

Matemaatika läbi kunsti

Tihti teen lastele matemaatikat, nii et nad ise seda ei teagi. Oktoobrikuu teemaks oli meil džungel ja tutvustust vajas kilpkonn. Igal teisipäeval tegeleme matemaatikaga ja lapsed on sellega harjunud. Ühel toreda päeva hommikuringis, rääkisin lastele enda väljamõeldud loo väikesest kilpkonnast, kes pidi peale koorumist merre jõudma. Jutu ilmestamiseks  voolisin jutustuse ajal plastiliinist geomeetrilisi kujundid  kera, kuubi ja risttahuka. See järel jutustasid lapsed minu loo omasõnadega ümber, kuid illustreerimiseks kasutasin seekord ringi, ristkülikut ja ruutu. Paigutasin geomeetrilised kujundid nii, et tekiks kilpkonn. Lastel tekkis suur soov ka ise selline valmis meisterdada. Pärsat küsis üks nutikas poiss"Aga kas me täna matemaatikat ei teegi?" Vastasin talle, et see oligi matemaatika ja me õppisime täna geomeetrilisi kujundeid. Dzungli teema kokkuvõtet näeb SIIT

Selle päeva eesmärgid olid:
*Keel ja kõne- laps tutvub dzungils elava loomaga (kilpkonn); laps saab teada, kuidas kulgeb kilpkonna elu (munast-merre)
*Matemaatika- laps tunneb geomeetrilisu kujundeid ring, ruut ja ristkülik
*Kunstiõpetus-laps lõikab kääridega ristkülikust ruute; laps koostab mustrirütmi ladudes ruute vaheldumisi; laps liimib korrektselt.