Minu analüüs

Eneseanalüüs

Õpi- ja õpetamistegevuste kavandamine

Oma töö planeerimisel arvestan riikliku- ning lasteaia õppekava ja arengukava eesmärke. Meie lasteaia põhiväärtused on:

1. Õppe- ja kasvatustegevus toimub projektiõppe põhiselt,  rakendades muutunud õpikäsitust ja väärtusepõhist lähenemist. Lisaks eelpoolnimetatule arendame ka laste digipädevusi.

2. Lapsest lähtuva arengukeskkonna kujundame nii, et see arvestab lapse individuaalsust ning soodustab avastamist, katsetamist, loovust, hoolivust, mõtlemist, probleemilahendamise oskust.

3. Lasteaia personal on professionaalne,  arengule orienteeritud ja lähtub kokkulepitud väärtuspõhisest komberuumist.  

Meie lasteaia eesmärgiks on toetada laste mitmekülgset ja järjepidevat arengut koostöös koduga. Õppe- ja kasvatustöö toimub läbi planeeritud õppetegevuste, ühistegevuste, valiktegevuste ja individuaalsete tegevuste. Rõhuasetus on suhtlemist ja sotsiaalsust arendavatel rollimängudel, draamaõppel, vabamängul ja avastusõppel sh ka õuesõppel. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja -tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine, arvutamine ning mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Rühma tegevuskavas lähtun laste tasemest ning valdkondadest ja teemadest, mis lastele huvi pakuvad. Arvan, et sellele toetudes on lapsi kõige õigem õpetada. Laps peab saama võimaluse ise proovida, katsetada ja planeerida, nii on tal ka huvi õppida ja kogeda midagi uut vastavalt oma võimetele ja oskustele. Uue õppeaasta eesmärgid tulevad aastaaruandest, millest selgub arendust vajavad valdkonnad ja tegevused.

Rühma õppe- ja kasvatustöö õppeaasta teema on „ Koos on hea", millesse on põimitud väärtuskasvatuse elemendid nagu armastus, loovus, ausus, sõbralikkus, naer ja nali, inimlikkus, ilu meie sees, demokraatia, usaldus. Õppetegevusi iseloomustavad märksõnad on: MÄNG, INIMLIKKUS (sealhulgas EMPAATIA ja VÄÄRTUSED), TURVALISUS, LOODUS- ja ÕUESÕPE ning TERVIS. Rühma tegevuskava õppekasvatustöö eesmärkide püstitamisel võtan arvesse eelnenud õppeaasta õppe- ja kasvatustöö analüüsis esile kerkinud või jätkamist vajavad küsimused. Tegevuskava valmib koos kolleegiga ja arutame selle läbi ka lastevanemate koosolekul.

Rühmas toimib lapsekeskne projektiõpe, mille koostamisel arvestan mängulisuse, laste soovide ja loovusega. Päeva kokkuvõttes kajastub analüüs püstitatud eesmärkide täitmise kohta.

Oma töös kasutan lõimitud tegevusi, kus omavahel on seotud pea kõik valdkonnad. Kaasan päeva kavandamisse lapsi, kolleege ja võimalusel lapsevanemaid. Iga tegevus algab hommikuringis sissejuhatusega kui kordame ja meenutame õpitut, püstitame uued eesmärgid ja arutleme, kuidas jõuda lõpptulemuseni. Lapsed saavad võimaluse pakkuda erinevaid võimalusi kuidas lõpptulemuseni jõuda, eriti käelistes tegevustes. Nii saavad lapsed ise oma kogemustele ja fantaasiale toetudes luua midagi põnevat. Õhturingis kordame üle hommikul õpitu ja mõtleme, mida järgmisel päeval teha. Loomulikult lähtume oma tegevustes ka nädalaplaanist, kuid alati on võimalus muutusteks.

Tegevuste eesmärkide püstitamisel lähtun laste arengust ja individuaalsetest võimetest ning mul on alati erineva raskusastmega ülesandeid, et lapsel oleks eduelamus ja ta oleks motiveeritud edasi õppima. Suunan lapsi probleemidele lahendusi leidma („Aga kuidas sa saaksid seda teha?“), kaaslaselt abi paluma („Vaata, Matil on juba valmis, küsi kuidas ta seda tegi“) või teisi aitama („Kas sa palun õpetaksid Matile ka?“). Püüan luua olukordi kus laps õpib ise, arusaamata, et mina juhendasin.

Koostöös eripedagoogi ja teise rühmaõpetajaga oleme koostanud IAK lastele, kes seda vajavad ning määratlenud probleemsete laste õpi- ja käitumisraskused, et lähtuda nende õpetamisel laste tasemest. Oleme koostanud IAK ühele rühma lapsele kellele on diagnoositud keskmine puue. Tänu IAK-le on märgata lapse edasiarengut, tal on tekkinud huvi kaasatöötamise ja –mõtlemise vastu, samuti võtab ta osa käelistest tegelustest, kuna püstitatud eesmärgid vastavad tema võimetele.

Lastele teema tutvustamiseks valmistan ennast ette lugedes kirjandust või otsides materjale internetist. Kasutan oma töös igapäevaselt digivahendeid (lähemalt blogis „Kohtumine ITK-vahenditega) , eriti projektorit, kuna läbi õppefilmide on lastel kergem teemast aru saada (nt. Virmalised). Samuti kasutan  palju Miks? Kuidas? Mis sa arvad? küsimusi ja lähtun sellest, et valesid vastuseid ei ole. Küsimustele vastates areneb lapse sõnavara, esinemisjulgus ja julgus oma arvamus välja öelda. Samuti kasutan palju muinasjuttude, muistendite või jutukeste jutustamist, sest nii areneb lapse kuulamisoskus. Iga kuu lõpus teeme huvitavaid teaduslikke katseid (lähemalt blogis „Miks on nii?), et teada saada kuidas maailm toimib.

Sellel aastal on mul koolieelikute rühm, seega on suurem rõhk kooliks ettevalmistusel. Loon paljud töölehed ise, võttes aluseks raamatu L. Ots „Kooliks valmis“. Lähtun laste individuaalsusest ning seetõttu kasutan mitme raskusastmega töölehti.

Õpikeskkonna kujundamine

Õpikeskkonnal on väga suur mõju nii õppimise- kui ka õpetamisprotsessile. Alasniidu lasteaed asub küll keset küla, kuid see ei takista hoovialal viljeleda õueõpet. Lisaks võib meid tihti leida seiklemas lasteaia lähiümbruses või võtmas ette pikemaid matku liini-või tellitud bussiga (lähemalt blogis „Matkamäng“). Meie lapsed saavad osa ka muuseumipedagoogikast. Meil on tihe koostöö KUMUga (haridusprogrammist „Lugusid kunstist“), Kadrioru muuseumiga, Loodusmuuseumiga, Eesti Mereväega, Eesti Õhuväega, Presidendi Kantseleiga ning Riigikoguga. Nii saavad lapsed teadmisi kunstist, ajaloost, loodusest, poliitikast, kaitseväest kui ka õpivad käitumist avalikes kohtades. Meie lapsed on harjunud igakuiselt käima õppekäikudel ja neil on head teadmised kultuurist ja ühiskonnatavadest.

Meie lasteaias on väga head võimalused muuta õpikeskkond selliseks nagu on soov või vajadus. Meil on suurte akendega avarad rühmaruumid, mistõttu igal kevadel kasutame aknaid kasvuhoonena (lähemalt blogis „Rohenäpud“), kasvatades erinevaid maitsetaimi, kurke, tomateid ja maasikaid, mis omakorda aitab kaasa tervisliku toitumise õpetamisele. Võtame oma rühmaga osa ka Räpina Aianduskooli erinevatest projektidest, mis hõlmavad taimede kasvatamist, taimede eest hoolitsemist ja taimede kasvamise jälgimist.

Rühma mänguruum on eraldatud magamistoast, kus lapsel on võimalik olla üksi ja lugeda lugemispesas raamatuid.  Meil on suur õue ala, kus on ruumi mängida liikumis- ja pallimänge, lisaks on loomisel õuesõppeklass. Igal õpetajal ja meeskonnal on võimalus rühmaruumi õpikeskkonda muuta nii nagu soovib.

On oluline, et lapsel oleks lasteaias turvaline ja meeldiv olla, et ei tekiks vastumeelsust tegevuste ja kaaslaste suhtes. Heaks vaimse keskkonna loomiseks kasutan vaikuseminuteid, mis annab lapsele oskuse aega maha võtta ja keskenduda enesele, toime tulla emotsioonidega, mis omakorda aitavad ennetada ja lahendada konflikte.

Rühma ruumi olen kavandanud koos paarilise ja õpetaja-abiga nö. “pesade süsteemis“(lähemalt blogis „Meie rühmaruum“). Nii on lapsel võimalus üksi või koos kaaslasega valida mängukoht, ilma et teised teda või tema teisi segaks. On oluline, et lapsel oleks koht, kus ta saaks ka täiesti omaette olla, seega oleme loonud sellise koha magamistuppa. Oleme võtnud kasutusele nö. rääkivad seinad piltide ja sõnade näol. Erinevatele esemetele rühmas oleme lisanud nende nimetused nii eesti-, inglise- kui ka saksa keeles, seoses meie juures töötava saksa vabatahtlikuga (lähemalt blogis „ EstYes`i vabatahtlik“). Nii õpivad lapsed lugema ja on tekkinud huvi ka võõrkeelte vastu. Hommikuringide ja õpitegevuste läbiviimiseks on meil autovaip, millel lapsed saavad oma mõtteid avaldada ja uusi teadmisi omandada. Lastel on võimalus vabalt kasutada tahvlit ja valgetahvlit. Samuti on käepärast pliiatsid, käärid, paberid, plastiliin ja erinevad meisterdamise vahendid. Lastele on vabalt kättesaadavad õppimist toetavad lauamängud, didaktilised ja montessoori vahendid. Oma arengu jälgimiseks saavad lapsed uurida oma arengumappi ning oma tehtud tööde kausta.

Igal sügisel vaatame lastega üle rühmareeglid, muudame ja korrigeerime neid vajadusel. Sellisel meetodil on lapsel nendest ka lihtsam kinni pidada, sest ta on need ise koostanud ja kaaslastega nendes kokku leppinud. Usun, et laps tunneb ennast turvaliselt, kui tal on kindlad piirid, mis tema arengut toetavad ja teda kaitsevad. Lapsed tunnevad rühmareegleid väga hästi ja märkavad, kui kaaslane eksib ning juhivad tema tähelepanu eksimusele. Näiteks on meil reegel, et peale tualeti kasutamist tuleb pesta käsi ja kustutada vannitoa tuli.

Kui näen, et lapsel on õppeprotsess raske lähenen talle individuaalselt ja püüame koos leida lahenduse, vajadusel abistab teda õpetajaabi. Raskustest räägin ka oma paarilisele, et üheskoos last abistada, võimalusel kaasame ka vanemad. Kasutan palju kiitust, kuna leian, et hea sõna viib kiiremini eduelamuseni. Last toetab ka juba väljakujunenud kindel päevaplaan. Kui lastel tekivad probleemid käitumisega, siis lahendame need kohe asjasse puutuvate lastega, sest kui seda edasi lükata ei pruugi lapsed asjast aru saada, mõista juhtunut ega tagajärge. Ma ei poolda rahunemiseks tooli peal istumist, vaid kui on vaja aeg maha võtta siis kasutan pigem plastiliiniga voolimist, liivakella või akvaariumis kalade jälgimist. Probleemi lahendamisel kasutan peegeldamist, et laps näeks miks tema käitumine oli vale.

Õppimise ja arengu toetamine

Lasteaia õpetaja eesmärk on lapse eluks ettevalmistamine. Olla pigem toetaja ja suunanäitaja, kui oma teadmiste edasiandja. Oluline on õppimine läbi mängu. Arvestan iga lapse individuaalsust ja võimeid ning kiidan ja tunnustan teda tehtu eest. Jälgin, et tegevuse käigus jõuaksid lapsed  planeeritud tööd valmis ja saaksid positiivse emotsiooni. Vajadusel lõpetame töö individuaalselt õhtupoolikul. Vaatame lapsega koos töö üle, tunnustan, vajadusel juhin tähelepanu kuidas paremini saaks, arvestades seejuures kindlasti lapse võimeid ja oskuseid. Pean oluliseks päeva alustamist hommikuringiga, kus jälgin, et sõna saaks iga laps. See arendab lapses julgust teiste ees esineda, rikastab sõnakasutust ja toetab lausete moodustamise oskust (rääkimine täislausetega).

Olulisel kohal igapäeva töös on õues õppimine, kas see on mõne minutiline ilmavaatlus, väike jalutuskäik või sootuks paari tunnine matk. Eesmärk on üks- laps vaatab, kuuleb, tunneb ja tunnetab end looduse osana. Sügisel käisime õuesõppekuu raames lastega Paljassaarel (lähemalt blogis „Mereprintsess ja sorts“), Männipargis ja  Nõmme metsas matkamas ning Alasniidu ümbruses Fotojahil. Olen ka ise koostanud 4 matkamängu rada (2 Paljassaarel, Nõmme metsas, Aura Loodusrajal).

Pööran suurt tähelepanu tervislikele eluviisidele. Koostame iga-aastaselt lastega tervisliku toitumise püramiidi, viibime iga ilmaga õues (lähemalt blogis „Iga ilmaga õues“), treenime südant ja lihaseid liikumismängudega ja nn. ümber mäe jooksuga, jälgin, et iga laps sööks leiba ja terviseampse.

Rühmaruumi kujundamisel lähtun eelkõige sellest, et lastel oleks meeldiv, kuid samas turvaline mängu- ja õppekeskkond. Turvalisus on üks olulisemaid elemente liikluses ja igapäevaelus. Liikluskasvatus lasteaias on ülimalt tähtis ja kergesti teostatav, sest laps on sellest väga huvitatud ja läbi erinevate mängude omastab teadmisi kergesti. Olen seadnud eesmärgiks, et iga laps teab helkuri ja kiivri kasutamise tähtsust ja vajalikkust, tunneb valgusfoori ja lihtsamaid liiklusmärke, teab kuidas ületada teed ja käituda tänaval ning ühistranspordis. Oluline on, et laps õpiks ise ohte märkama ja neid ennetama ning hätta sattudes õigest käituma.

Minu töö üheks eesmärgiks on arendada ja kinnistada hoolivat suhtumist ümbritsevasse keskkonda. Lastega looduses matkates, seigeldes aardejahil, mängides, vaadeldes, võrreldes, looduse hääli kuulates süveneb lapsel austus nii elava kui eluta looduse vastu. Säästliku eluhoiaku kujundamisel kasutan keskkonnamänge, pildimaterjale, internetist saadavaid materjale ja õppefilme. Olen pakkunud võimalusi igale lapsele esineda vähemalt 2x aastas vanematele ja eakaaslastele. Pean oluliseks, et iga laps saaks võimaluse esineda jõulupeol ja Alasniidu teatrifestivalil.

Igapäevane töö läbi mängu ja käeliste tegevuste õpetab ja kinnistab laste teadmisi kõige paremini. Teadmiste paremaks omandamiseks olen loonud kuu projektide raames erinevaid mänge LILLED JA PUTUKAD, PILDI JA SÕNA MEMORY, KALENDER PUZLE jm. Olen märganud, et mängud aitavad lastel õpitut paremini omandada ja kinnistada. Oma töös kasutan lisaks palju liikumismänge nii toas kui õues, lauamänge ja rollimänge. Palju uusi mänge olen saanud erinevatelt koolitustelt, teistelt kolleegidelt, raamatutest ja internetist. Leian, et lapsega on vaja koos mängida, tutvustada mängu käiku ja reegleid. Pööran sellele suurt tähelepanu, sest see on sageli ka laste omavahelisete konfliktide allikaks.

Kasutan töös palju omaloomingut, koostan õppevahendeid ja korraldan ühisüritusi. Omalooming sünnib tihti koos lastega. Koostan või mõtlen välja iga aastased jõulu ja festivali näidendid. Olen kirjutanud, avaldanud ja plaadile lugenud omaloomingulised keskkonnateemalised jutustused. Tihti koostan lastele töölehti, mõistatusi, luuletusi jm. ning jagan neid meelsasti kolleegidega. Mõned kolleegid on mind nimetanud heade mõtete ja ideede varalaekaks. Olen alati nõu ja jõuga valmis kolleege aitama.

Täidan igapäevaselt digitaalselt ELIIS.ee keskkonnas rühmapäevikut ja kuu lõpus hindan püstitatud eesmärkide täitmist kuu kokkuvõttes. Eesmärgid, mis vajavad kinnistamist võtame ette järgmisel kuul. Igal lapsel on arengumapp, kuhu kogun arengu jälgimise lehed, minitestid, arenguvaatlused, joonistused ja arenguvestluste kokkuvõtted. Lapse pädevuste hindamiseks testin igat last personaalselt, kasutades joonistamist, pildivaatlust, jutustamist, küsimustikke, mänge, ristsõnu, videosalvestisi ja teisi vahendeid. 

Arenguvestlustel lapsevanematega püstitame lapsest lähtuvalt uue õppeaasta eesmärgid.

Koostöös logopeed/eripedagoogiga koostan IAK-d erivajadustega lastele ning sellest lähtuvalt teen nendega individuaaltööd. Kasutan palju IKT vahendeid, olen ise loonud õppemänge, muinasjutte ja luuletusi, et õppeprotsessi põnevamaks muuta. Õppetöösse kaasan lapsevanemaid. Igal lapsevanemal on võimalus tulla meie rühma lastele midagi õpetama või pakkuda võimalust minna tema töökohta õppekäigule. Oleme käinud erinevates riiklikes asutustes näiteks õhuväes, mereväes, Presidendi lossis ja Riigikogus. 

Ühisürituste raames saavad lapsed koos vanematega külastada erinevaid mängu- ja töötubasid. Õppetegevuse kohta saavad lapsevanemad informatsiooni ELIISI.ee keskkonnast, kuhu igapäevaselt märgin päevasündmused ja eesmärgid ning samasse keskkonda koostame ka kuuplaani. Jooksvat infot saavad lapsevanemad e-maili teel ja selle jaoks loodud kinnise Facebooki gruppi kaudu.

Refleksioon ja professionaalne enesearendamine

Et olla erialaselt pädev ja innovaatiline õpetaja, täiendan end pidevalt täiendkoolitustel. Olen valinud koolitusi oma vajaduste ja huvide järgi. Viimase 5 aasta jooksul olen läbinud koolitusi enam 430h ulatuses. Rakendan saadud teadmisi nii tegevuste kui ürituste läbiviimisel (avastusõpe, õuesõpe, digiõpe jt), õppevahendite valmistamisel ja innustusena omaloomingu tekkel. Jagan koolitusmaterjale sisekoolitustel ja vabades vestlustes kolleegidega. Võimalusel loen erialast kirjandust ja püüan olla kursis meedias kajastuvate teemadega.

Viimati loetud raamatutest on mulle eriti meeldinud D. Colemanni „Hävitavad emotsioonid“. Raamat annab ülevaate, mida teevad negatiivsed emotsioonid inimesega, kuidas arendada kaastunnet ja eneseteadvust. Raamatus küll puuduvad lihtsad vastused, kuid see paneb inimese mõtlema ja eneses rahu otsima. Mulle väga meeldib sellest raamatust mõte mille olen oma töösse kaasa toonud: „negatiivsuse piiramine tugevdab immuunsust“. Praegu on mul öökapil F. Gros`i „Kõndimise filosoofia“ –raamat mis räägib eri liiki kõndimisest, mõtetest ja tunnetest seda tehes ja illustreerivad näited selle juures.

Jälgin korrapäraselt erinevaid veebilehti mis on seotud alushariduse ja lasteaiaga nii Eestis kui ka mujal maailmas. Tihedamini külastatavad interneti leheküljed on lasteaed.net, koolielu.ee, lasteaednike ideed, Krokotak.com ja erinevad haridusteemalised veebilehed Nifty Science, Arty Crafty Kids, Clever ideas jm. Nendel lehtedel on hea jagada oma kogemusi ja tegemisi ning näha teiste õpetajate ideid ja ettevõtmisi.

Kahel viimasel õppeaastal olen keskendunud noorte kolleegide toetamisele ja juhendamisele.  Läbisin koolitused „Mentorlus-Arengut Toetav Koostöö“ ja „Leaning in EVS“(lähemalt blogis „Minu täiendkoolitused“)

Analüüsin igapäevaselt oma tööd, mis läks hästi või halvasti, mida oleks vaja rohkem teha, millele tähelepanu pöörata. Igal kevadel koostame aastaaruande, milles analüüsime tegevuskavas seatud eesmärkide saavutamist, laste arengut ja tegevusi. See annab võimaluse märgata, mida oleks vaja muuta, arendada ja parendada. Analüüs aitab märgata, mis läks hästi ja millega ei jõudnud tegeleda. Läbi aastaaruande saab ka märgata õpetaja arenguvajadusi, määrata täiendkoolituse vajadused, et olla hea õpetaja ja tagada lastele mitmekülgseid arenguvõimalusi. Analüüsi tulemustele toetudes püstitame järgmise õppeaasta eesmärgid.

Oma töö kohta saan tagasisidet ka lapsevanematelt, kaastöötajatelt ja lastelt endilt (lähemalt blogis „Teised minust“). Võtan kriitikat, kui ühte õppimise vormi ja muutumise võimalust, muutes oma käitumist ja ka metoodikat. Eriti kõrgelt hindan laste kriitikat, kuna olen märganud, et lapsed on parimad õpetajad. Läbi eksimuste muutume me paremateks inimesteks ja õpetajateks.

Proovin hoida oma vaimse, füüsilise ja emotsionaalse tervise tasakaalus, mistõttu tegelen vabast ajast palju spordiga, loen mitteerialast kirjandust, käin matkamas või lihtsalt koeraga jalutamas. Nädalalõpud veedan koos oma perega ühiselt süüa tehes, kinos käies, metsas jalutades või muude pereasjadega tegeledes. Minu pere on minu akude laadijad.

 Nõustamine ja mentorlus

2012 juhendasin noorem-pedagoog Kaisa Heinpalu „Sobitusrühma praktikat" ja 2014 Helena Tiitum`i „Lasteaiapraktika II“ praktikat. Mõlemad noored läbisid praktika edukalt, tulid väga hästi lastega toime, olid loovad ja julge pealehakkamisega. Andsin neile nõu tegevuste läbiviimiseks ja lastevanematega suhtlemise kohta. Samuti jagasin nendega palju praktilisi oskuseid kuidas päeva lastele huvitavaks muuta ja raskete lastega toime tulla.

Täna olen mentor Carola Otsale ja Kairi Maaseppale. Mentoriks olles on minu jaoks tähtis hoolida, olla toetaja ja suunaja. Jälgin, et mentorina ma ei hakkaks õpetama „Mina teen nii…“ vaid küsin „Aga kuidas sa tahaksid teha?“.

Samuti olen praegu tuutor EST Yes vabatahtlikule Ronja Lehmann`ile kes teeb oma tööd Alsniidu lasteaias (lähemalt blogis „Vabatahtlik Saksamaalt“). 

Koostöö nende kõigiga oli ja on väga tore ja sujuv. Pakun rõõmuga abi noorele inimesele jagades temaga oma teadmisi, kogemusi ja oskuseid, saades vastu värskeid suundi, lähenemisviise ja mõtteid.

Vajadusel nõustan igapäevaselt lapsevanemaid, kui neil on tekkinud probleem ja nad pöörduvad sellega minu poole; näiteks kuidas arendada kodus lapses keele ja kõne valdkonda või kuidas arendada matemaatilisi oskuseid. Tagasisidet annan 3+1+2 meetodil, ehk siis kolm positiivset, üks negatiivne ja kaks positiivset aspekti. Kui anda rohkem positiivset sisendit siis on ka lapsevanem koostööaltim ja on suurem tõenäosus, et vanem tegeleb probleemiga.

Ükskord aastas viin koos paarilisega läbi arenguvestlusi rühma lastevanematega, et anda tagasisidet lapse arengu kohta, juhtida tähelepanu sellele mida on vaja veel arendada aga peamiselt seda mille üle tasub head meelt tunda. Iga perekond saab tulla  arenguvestlusele neile sobival ajal, kuid olen valmis tagasisidet lapse arengust andma ka aastaringselt, kui vanem seda soovib. Arenguvestluse läbiviimisel võtan aluseks lapse arengumapi, milles on erinevad joonistustööd, vabajoonistus pildid ja  testid mis on koostatud lähtuvalt õppeaasta eesmärkidest. Koos lapsevanemaga määrame ära eesmärgid uueks õppeaastaks, et last maksimaalselt arendada.

Arendus-, loome- ja teadustegevus

Võtan osa lasteaia arendustööst ja ühisürituste läbiviimisest. 

Kuulun lasteaia kriisi- ja rehabilitatsiooniplaani väljatöötamise töögruppi ning olen lasteaia töökeskkonna volinik. Kuulun ühisürituste koordineerimise ja läbiviimise meeskonda, lisaks juhin lasteaia kujundusrühma, mille ülesandeks on hea seista lasteaia siseruumide väljanägemise eest vastavalt aastaajale ja tähtpäevadele. 

Olen loonud mitmeid õppevahendeid (lähemalt blogis "Minu õppevahendid") ning kohandan neid vastavalt laste arengu tasemele, samas kasutan ka juba olemasolevaid ning teiste õpetajate poolt loodud materjale neid kohandades oma rühma eripära arvestades.

Õpetajate juhendamine ja koolitamine

Olen kahel korral esinenud koolitajana Alasniidu Lasteaia kogemusseminaril "Õpetajalt õpetajale", mis oli suunatud Harku valla lasteaednikele. Esimesel korral tutvustasin õpetajatele liitreaalsuse kasutamist õppetöös. Quiver-3D coloring app ja Zookazam pakkus elevust ka kõige kogenenumale õpetajale. Quiver äratab lapse joonistuse ellu ja paneb selle läbi nutiseadme elama. Zookazam ei ole mitte ainult õpetav õpiprogramm vaid võimaldab  ka virtuaalreaalselt näha ja tegeleda loomadega. Teisel korral tutvustasin muutuvat õpikäsitlust, mida ma viljelen ka ise  igapäevaselt, toetudes projektiõppele. Erinevatelt koolitustelt saadud teadmisi, mõtteid ja ideid olen tutvustanud pedagoogilistel nõupidamistel ka teistele õpetajatele.

Õpetaja tööd läbivad kompententsid

Allpool toon välja kompetentsid, mis peaksid minu arvates olema lasteaia õpetajal ja mida ma ka ise järgin:

*Õpetaja peab olema erialaselt pädev. Ta peab tundma oma ala süvitsi, nautima oma teadmiste edasiandmist ja armastama tööd lastega. Kui õpetaja ei taha töötada, ei taha lapsed õppida.

* Õpetaja peab olema innovaatiline ja kaasa minema uuendustega. Õpetaja ei saa kinni jääda mugavustsooni.

*Õpetaja peab olema empaatiline, alati valmis kiirelt reageerima ja olema võimeline lülituma ühelt tegevuselt teisele.

*Õpetaja peab olema positiivne ja siiras. Negatiivsus tekitab halba enesetunnet ümberolijates.

*Õpetaja ei tohi unustada, et laps saab ja kinnistab teadmisi läbi mängu, sest mäng on lapse jaoks õppimine.

* Õpetaja peab toetama laste loovust. Laps, kelle loovust toetatakse suudab kergemini kohaneda muutuva maailmaga.

*Õpetaja peab arvestama iga lapse individuaalsust ja võimeid. Peab arvestama, et iga laps on eriline ja erinev, neil on erinev taust, oskused ja võimed. Lapsi ei saa vormida ühesugusteks.

*Õpetaja peaks pöörama tähelepanu laste tervislikele eluviisidele, kuna kodudes on lapsed üha rohkem arvuti- ja telerimaailmas.

*Õpetaja peab pöörama erilist tähelepanu laste turvalisusele nii rühmas, õuealal kui ka õppekäikudel.

*Õpetaja peab mõtlema endast kui õppijast, peab ennast pidevalt täiendama ja arendama. Õpetajal peab olema ammendamatu soov kõike uut õppida ja proovida ning seda lastele edasi anda.

*Õpetajal peab olema huvi ja oskus kasutada erinevaid vahendeid õppetöö huvitavaks läbiviimiseks (õuesõpe, IKT, projektides osalemine jm).