Koolimäng

Koolieeliku arengu hindamine toimub meie majas mänguliste võtete abil  “Koolivalmidusmängu” põhjal.
Koolivalmidusmäng on  erinevate mänguliste ülesannete ja tegevuste komplekt, mille läbimine näitab:

 1)lapse kognitiivset arengut: sõnavara, sõnalisest juhisest arusaamist, lugemise algoskust, mälu, arusaamist matemaatilistest mõistetest (geomeetrilised kujundid), joonistamis- ja kirjutamisoskust, kohamõisteid ja orienteerumist, võrdlemisoskust, üldistamisoskust
2)lapse sotsiaal-emotsionaalset arengut: iseendaga toimetulekut, koostöö tegemise oskust, käitumisreeglite tundmist, kohanemist uue keskkonnaga, tähelepanu ja keskendumisvõimet, korraldustest arusaamist ja oskust nende järgi tegutseda, reageerimiskiirust
 “Koolivalmidusmäng” läbiviimine on  kavandatud meil  ühele päevale kogu rühmaga. Mängulised ülesanded ja tegevused viiakse läbi kogu maja peal, st. lasteaia erinevates ruumides. Sellel aastal olid kasutusel metoodika kabinet, milles asus kodu, õppealajuhata kabinetis oli postkontor,  õpetajate puhkeruumis oli pood, koridoris vahemäng „Prügisorteerimine“, saalis oli spordi ala, eripedagoogi toas elas meil vanaema ja , tegevusterapeudi tuba kasutasime kunstitoana.
 Mängulisi võtteid laste koolivalmiduse hindamiseks viiakse läbi õppeaasta lõpus, enne arenguvestluseid lastevanematega.
“Koolivalmidusmängu” rakendatakse tervikuna või kombineerituna teiste hindamistegevustega, nt. lapse arengu hindamine.
Arengu jälgimise mäng (K.Kibrits, J. Rebane, R.Varik, Ilo, 2010) alusel.

Meie lapsed mängisid koolivalmidusmängu 05.märtsil

Meie koolivalmidusmängus on kuus erinevat ülesannet: laps saadetakse "Kodust" teele vanaema juurde ja selleks peab ta  kõigepealt käima postkontoris, kus ta saab vanaemalt kirja ja ülesande poest osta vajalikud toiduained. Teele satub prügihunnik, mis poe juures maas ja ülesanne on prügi sorteerida õigetesse konteineritesse. Enne vanaema juurde jõudmist peab laps jõudma veel trenni  ja kunstinäitusele. Vanaema juures peab laps aitama vanaemal aia korda teha (sorteerimine köögi-, puu-, juurviljad.) ja koos vaatavad vanaema pildialbumit, kus on erinevate emotsioonidega pildid.

Laps sai kodust kaasa kaardi mille teisel küljel oli poenimekiri

Kuidas läks.

Mäng on iseenesest põnev ja lastele väga meeldis.

Kui esialgu tundus, et lapsi "kodust "ära saates tekkis lastes väike ärevus, siis mängu lõppedes teatati, et teeme homme jälle. Üks laps seletas mängu emale täpselt lahti, mida ja kuidas ta midagi tegi ning palus emal  selline mäng ka kodus teha.

Pildivalik esimeses kohas tekitas lastes palju segadust, sest suve ja kevade pilt olid väga sarnased. Samas oli see arutlemiseks väga hea, sest lapsed põhjendasid oma valikuid väga huvitavalt. Mõni vaatas pildil inimeste seljas olevat riietust, mõni aga tegevuse järgi, mõni laps looduse järgi.

Talvepildi kohta sai küsida "mis on valesti" ja päris paljud lapsed nägid kohe ära, et lapsed pildil kelgutavad sõidutee ääres. Inimesed kõnnivad keset sõiduteed ja autod on teinud avarii.

Kahel lapsel oli kevad ja sügis täiesti sassis. 

Lastele õige raskem osa oli nimetada 12 kuud, kõik teadsid mis kuu on praegu aga teised vajavad meil kindlasti veel kinnistamist. Lõpuks pidid lapsed leidma ilmale vastavad riided ja said edasi postkontorit otsima minna. Uue koha leidmiseks pidi laps ukse juures silte kokku lugema.

Postkontoris ei teadnud kaks last oma kodust aadressi- ühel lapsel  ilmselt ärevusest ja teisel on aadressiga segadus (Järvekalda, Harkujärve- no läheb risti). Postkontori uksel oli silt POST ja seetõttu ühel lapsel tekkis segadus, sest seal polnud ju kirjas postkontor.

Poes kasutasid mõned lapsed spikrit kuid suurem osa lastest suutis poe ostunimekirja meelde jätta (me mängime tihti enne lõunasööki tähelepanu mängu" Vanaema käis poes ja ostis.....") 

Poes oli poemüüja unustanud koju prillid ja laps pidi kauba ise riiulilt üles leidma ja ütlema kohamõisteid kasutades, kus see toiduaine asub. Hinnad arvutati kokku (kasutati nii liitmis-kui lahutamistehet) ja maksti postkontorist vanaema kirjast saadud rahaga.

Vahepeal sattuti aga prügihunniku juurde, kus lapsed pidid rääkima, miks prügi ei tohiks maha visata ja kuidas ning miks peab prügi sorteerima. 

Saalis oli ette valmsitatud takistusrada, kus lapsed  pidid ühekordse ütlemise peale  ülesande meelde jätma ja sooritama erinevaid ülesandeid. Harjutamist vajab veel hüpitsaga hüppamine.

Kunstisaalis pidid lapsed geomeetrilistest kujunditest pildi laduma, värve järjestama (mõned lapsed järjestasid numbrite aseme näiteks esimese hooga vikerkaarevärve!) ja  värve segama.

Minu arvates oli see väga hästi õnnestunud tuba, kõik läks hästi loogiliselt aga lastele võibolla natuke liiga lihtne. Sinna võiks ülesannetele raskusastmeid juurde mõelda.

Lõpuks jõudsid lapsed vanaema juurde, kus vanaemal oli juhtunud suur segadus ja kõik köögiviljad olid segamini läinud. Lapse ülesanne oli sorteerida puu-, juur ja aedviljad eraldi. Seejärel istusid nad vanaemaga albumit vaatama ja laps rääkis milliseid tundeid pildid talle tekitavad, mida ta näeb.

Mäng kujunes hästi pikaks, meil oli 21 last, alustasime kell 9 ja viimased lapsed  lõpetasid kell  13.

Ühel lapsel kulus 1 kohas keskmiselt 10 minutit. Seega u. tunniga olid kõik käidud. 

Olime paarilisega mõlemad tööl  ja jagasime omavahel "Ema rolli", et lapsi kodust teele saata.